Alustuseks veidi nime päritolust. Esimesena sain hüüdnime Kunksmoor juba kooli ajal, kui tutvustasin end uues koolis – oli ju Kunksmoori nimeks Emmeliine ja minu nimi Evelyna sobis sellega kokku. Vahepeal olen olnud Rabamoor, kui alustasin mesilaste pidamisega Pärnumaa rabade vahel. Tänaseks päevaks on elu toonud mu Saaremaale. Tore paralleel on jäänud ka Kunksmooriga, kus raamatu lõpus toob kapten Trumm Emmeliinele kaks mesitaru. Nii on igati põhjendatud Moorina jätkamine – nüüd Saaremoorina.

Mesindust olen studeerinud Olustvere Maamajanduskoolis ja rabadevahel toimetades oli õnne õppida ka ühe vana mesiniku käe all. Ja kuigi põllumajandussfääris tegutsemine pole kunagi kergete killast, siiski on palju toredam olla iseenda peremees ja tehes koostööd ilmataadi- ja mesilindudega.

Saaremoor alustas 2018 aastal oma tegemisi Saaremaal Kuressaarest 20 km põhjapoole, ümbritsetuna metsadest. Suurte teedeni on ca 2-3km ja aktiivset põllumajandust ka lähedal pole, mistõttu on loota meesaaki puhtalt alalt. Kaastöölisteks rahuliku loomuga Buckfast tõugu mesilased.