Meeblogi teemad
Kärjekaanetis
Kärjekaanetis on see osa meekärjest, mis enne vurritamist eemaldatakse (vastavalt mesiniku valikule, kas spetsiaalse noaga lõigates või kärjekahvliga). See mass – kärjekaanetis – sisaldab vaha, õietolmu, taruvaiku, mitmeid bioaktiivseid aineid ja üle viie erineva antibiootikumi.
Milleks kärjekaanetis hea on?
Eriti efektiivselt toimib kärjekaanetis viiruste ja bakterite poolt tekitatud vaevuste leevevendamisel ninakoopas, ülemistes hingamisteedes ning seedetraktis. Juba sõna „antibiootikum“ annab vihje, et kärjekaanetis on kasulik põletiku kontrolli alla saamisel. Lisaks mainitule on tootest abi ka mitme muu tervisehäda puhul, nagu näiteks seedehäirete, gastriidi, maohaavandite ja artriidi korral.
Kuidas kärjekaanetist kasutada?
Profülaktika mõttes piisab 1 tl kärjekaanetisest päevas 1-3 nädalase kuurina. Kui aga on juba haigus kallal võiks võtta 3x päeva jooksul, söögikordade vahel (nii ca 1-2h enne sööki). Suus olevat massi on soovitatav närida/imeda võimalikult kaua – kuni vaha ära laguneb või kui on veel tükk suus, siis võib selle leiva tükiga koos alla neelata. (Vett pole soovitatav paele juua) Selliseid kuure on soovitatav teha 1x kevadel ja 1x sügisel, sest nagu ikka, just sel ajal ründavad meid viirused.
Kihistunud kärjekaanetist on soovitatav enne tarvitamist soojas veevannis üles sulatada, seejärel segada ühtlaseks massiks ning siis saab vastavalt vajadusele kasutada (kas siis teelusika- või supilusika kaupa doseerides).
Kärjekaanetist on soovitatav säilitada nii nagu mett – jahedas ja otsese päikesevalguse eest kaitstuna.
Mesi kui elav produkt
Mesi on oma olemuselt elav produkt, s.t. ta muutub. Olenevalt tingimustest, kus ta asub.
Olles mesilastarus ja kaetud kaanekesega (kaanetusega) on mesi oma kõige naturaalsemas keskkonnas. Kuid niipea, kui mesinik eraldab kaanetise, on mesi kõige muu ümbritseva meelevallas. Sellepärast mesinikud märgivad purgi siltidele soovitava hoiatuse – „säilitada jahedas, kuivas ja pimedas“. Mida see tähendab? Meele meeldib olla võimalikult ühtlasel jahedal temperatuuril. Mee hoiustamiseks sobivad köögi alumised kapid (kodus on ikka mõni alumine kapp, kus temperatuur jahedam ja on pime) ja sahver. Keldris mett hoiustada ei soovita, seal võib olla liiga niiske. Ka ei tähenda see otseselt et peaksid mee külmkappi panema (pealegi külmikus säilitame asju väga erinevalt – näiteks, kui Sa oled harjunud lõigutud hapukurki, tomatit, vorsti niisama, ilma pakendamata, hoidma, siis on nende toitude lõhn ja bakterid kogu külmkapi vallutanud. Nii võid saada hapukurgi maitselist mett).
Kui oled meepurgi juba kord lahti teinud, siis oleme astunud järgmise sammu, mis toob keskkonna bakterid meele ligemale. Kas teadsid, et kui mesinik asub mett vurritama, siis ei tohi selles ruumis mingit muud söögitegemist olla? Ma pean silmas siin eelkõige neid väikemesinikke, kel pole meekäitlemiseks vastavaid ruume ehitatud ja nad toimetavad meega oma tavalises koduköögis. Ei mingit küpsetamist, praadimist, marineerimist, sest avatud mesi hakkab kõike õhus levivaid lõhnu endasse imema. Samamoodi ei kannata mett vurritada sellistes ruumides, kus säilitatakse mingeid keemilisi aineid.
Miks ma seda kõike siia kirja panen? Ikka on juhtunud, et mõni mee ostnud inimene pöördub minu poole ja küsib, miks mu mesi oma „kuju ja vormi“ on muutnud – kellel keeb üle purgi ääre ja/või kihistub kummaliselt. Väga suur osa oleneb muidugi mesinikust, kes alustab mee käitlemist, kuid oma osa oleneb ka teist armsad sõbrad. Kui Sinu köök, kus Sa mett hoiad, on sageli toidu tegemisest niiske ja toidutegemise lõhnu täis – ka on meie kodud palju soojemad, kui vanasti – siis eriti veel avatud purkides hakkab mesi oma elu elama. Arvestage palun sellega!
Siinkohal soovitan osta mett sellise suurusega pakendites, milledest suudate võimalikult lühema ajaga mee ära süüa. See tähendab, kui oled üksik ja tarbid mett vähem, võiksid osta pigem a´la 400g kaaluva meepurgi. Ja kui Sul pole sellist kohta, kus suuremas koguses mett säilitada, osta korraga vähem – nii on vähem võimalusi, et mesi purgis Sulle ebameeldivaid üllatusi valmistab 😊
Meevesi
Meevesi – suurepärane aine, mida on lihtne valmistada igas kodus. Tema positiivset toimet organismile on võimatu märgata. Efekt on erinev ja see erinevus tuleneb mee päritolust ning inimese enda üldisest tervislikust seisundist.
Meevett tarvitatakse hommikul enne sööki (vähemalt 15 minutit, parem kohe peale ärkamist) ja õhtul vahetult enne magama minekut (pool tundi enne magama minekut). Toime paraneb, kui kohe peale ärkamist juua klaas puhast vett ja siis hiljem meevett. Meevesi peaks olema soe, et ei tekiks ebamugavust kogu vee korraga joomisel. Ärge kartke juua meevett vahetult enne uinumist – see vesi aitab organismil tegeleda tursetega, kuna annab neerudele puhkust.
On üks tähtis reegel – kasutage värsket vett! Keedetud või gaseeritud vesi pole enam elav vesi. See jääb kehasse seisma ning hakkab tekitama turseid. Kuidas meevett valmistada? Klaasitäiele veele lisage teelusikatäis mett. Kindlasti tuleb see hoolikalt läbi segada ning juua ära kohe peale segamist ning ühe sõõmuga.
Meevesi säilitab oma omadused 20 minuti vältel, hiljem saab temast tavaline vedel toit. Seetõttu pole teda varuks valmis teha mingit mõtet. 1 teelusikatäis mett klaasi vee kohta tekitab 30% meelahuse, mis on praktiliselt identne vereplasma koostisega. Mesi tekitab vees molekulide klastereid ehk teisisõnu vesi struktureeritakse ning see omakorda suurendab tema tervendavaid omadusi. Meevesi omastub organismis kiirelt ja täielikult.
Kuidas on meevesi meile kasulik?
1. Normaliseerib seedeprotsesse ja võtab maha neuroosi. Neuroos elatakse üle kergemalt ja kiiremini.
2. Korrastab inimese biovälja. Inimese bioväli on seda tugevam, mida tugevam on tema immuunsüsteem. Immuunsüsteem omakorda saab ühe suurema mõjutuse 12-sõrmiksoolest. Biovälja vundament paikneb 12-sõrmiksoole piirkonnas. Biovälja saab nimetada veel ka mugavustsooniks. Näiteks kui keegi läheneb teile selja tagant, tunnetate te seda, sest sisenetakse teie mugavustsooni. Tekib nn. „kõhutunne“ ja see on otseses seoses 12-sõrmiksoole seisundiga.
3. Parasiitidevastane toime. Soole-seedetraktis elavad parasiidid ei kannata kollast värvust. Kui neid mõjutada kollase värvusega, lõpetavad nad paljunemise.
4. Seente, viiruste ja bakterite vastane toime. Kõiksugused haigustekitajad toituvad suhkrust, kuid samas ei talu nad mett. Parasiidid toituvad pikkadest suhkruahelatest (sahharoos), kuid kui tema lõugade vahele satub 30% meevesi, siis ta hukkub.
5. Soolestikus kiirenevad seedeprotsessid ja soolekivide väljutamine. Kui söödud toit jääb organismi liialt kauaks, hakkavad tema laguproduktid organismi mürgitama. Regulaarne tualeti külastus (ideaalis 30 minutit peale sööki) on üks hea tervise tundemärke. Kui selles regulaarsuses hakkavad ilmnema häired on ilmselt häired ka tervislikus seisundis.
6. Korrastub jämesoole töö. Jämesooles elab üle 200 bakteriliigi (soolestikus kokku üle 1000), kes aitavad sünteesida kõike seda, mida meie keha ise pole võimeline tootma. Need bakterid ja seened lõhustavad orgaanika molekulideks aidates seeläbi toitainete omastumisprotsesse kiirendada. Terve organismi seedetrakti erinevates lõikudes elavad erinevad kasulikud bakterid. Seda nimetatakse biotsenoosiks. Kui mõni bakteriliik hakkab domineerima ning sunnib teise bakteriliigi taanduma, siis tekib muutus kogu sümbioosiahelas. Kui mõni bakteriliik kaob, näiteks lactobakter, täidetakse tema koht teiste liikide poolt. Seda nimetatakse düsbakterioosiks – mikroorganismide seesmise tasakaalu häirumiseks.
Düsbakterioosi profülaktikaks on hea tarvitada hapendatud toiduaineid, mett ja jämedast jahust valmistatud ja naturaalselt kääritatud leiba. Sellised toiduained loovad bakteritele soodsa kasvukeskkonna ning sunnivad võõrvallutajad väljuma. Düsbakterioosi vältimiseks tuleks kindlasti vältida alkoholi tarvitamist, kuna etüülalkohol põletab oma teel kõik elava. Vältida tuleks valget suhkrut, kuna see soodustab käärimisprotsesside teket ja rikub loomulikku tasakaalu.
Kui organism ei suuda toota piisavalt seedefermente, hakkavad soolestikust imenduma seedimata toiduosakesed, lümfisüsteemi aga tekivad toksiinid ja elutegevuse jääkproduktid, mis põhjustavad organismi üldist intoksikatsiooni ja šlakistumist.
7. Aitab terveneda pikaajalistelt vinduvatest ja ägedatest viirushaigustest. Meevesi aitab organismil puhastuda kõikjale ladestunud laguproduktidest. Mesi surub alla patogeense mikrofloora elutegevust kõikjal organismis.
8. Aitab kõrvaldada laste enureesi. Öine uriinipidamatus on reeglina laste probleem. Mesi on hügroskoopne ning imab endasse suure koguse vett, andes sel ajal neerudele ja kusepõiele võimaluse puhata.
Enureesi ennetuseks tuleks lastel jälgida õiget vedelike tarbimise režiimi. Vältida joomist enne und ja vajadusel anda vaid lonksuke janu kustutuseks. Öösel oleks soovitatav laps äratada, et tekiks refleks: põis on täis – ärkan – lähen tualetti.
Teaduslikus paradigmas tähendab enurees seda, et närvisüsteemil puudub informatsioon keharakkude seisundi kohta. Iga rakk organismis on ümbritsetud veekeskkonnaga. Vees tõmbub ta kokku, annab edasi- ja võtab vastu signaale. Rakkudevaheline vedelik satub lümfi ja verre ja neerud filtreerivad selle läbi. Neerudest satub kõik väljafiltreeritav põide. Tuleb välja, et põis on mahuti, kuhu koguneb informatsioon kõikidest keha kudedest.
Alates 12. eluaastast, kui organismis on kõik korras, toimub põie tühjendamine 3-5 x ööpäevas, pausiga õhtul kella 19st kuni hommikul kella 5ni. Kusepõie närv on inimkehas kõige pikem ning ta on otse ühendatud epifüüsi ehk käbinäärmega. Kui öösel uriin koguneb põide, antakse kogu info edasi otse käbinäärmele, kes omakorda annab edasi vajalikud korraldused kõikidele keha organitele. Seega on kusepõie tervislik seisund aluseks kogu organismi heale seisundile.
Allikas: Fithacker Tõlge: Mati Rebane
Kõik kasulik mee kohta
Mesilasmesi on keeruline bioloogiline saadus, mille koostises on avastatud hulgaliselt inimorganismile tähtsaid aineid, mis sisaldavad peaaegu kõiki nn Mendelejevi tabeli elemente. Keemiliselt koostiselt on mesi väga sarnane inimese verega. Sellest tingitud ka hästi imenduv meie soolestikus. Mesi pole just odav kaup ja see paneb inimese ikka kaaluma kas mul on seda vaja, milline peaks olema see kvaliteetne mesi ja kust on kõige parem osta…
Milline peaks oleme ostetava mee kvaliteet?
Lihtsalt – HEA 🙂
Lähemalt lahti seletatuna: ei peaks kartma, kui mesinik annab mesilastele suhkrut, siis kõik mesi, mis ta müüb ongi suhkru baasil tehtud. Õige mesinik söödab mesilasi suhkrulahuga sügisel – siis, kui suvine mesi on välja võetud. Ja kui teil tekib küsimus, miks ei võiks siis mesilastele oma mett talvesöödaks jätta? Võib küll. Ja seda otsustab iga mesinik ise kas ja kui palju ta mett sisse jätab, sest tema teab tavaliselt oma lähikonna korjemaad. Kui sügisel on tulemas kanarbiku mett ja/või lehemett, siis neid kahte ei ole mesilastele soovitatav talveks jätta. Nende seedimine on mesimummudele raskem. Kui kevad peaks venima pikaks ja nad ei pääse puhastuslennule (ehk s-le) tekib neil kõhulahtisus. Pere nõrgeneb või hukkub üldse. Meile sobib aga nii kanarbiku kui ka lehemesi söögiks küll.
Taas on tulnud müügile mesi, mis ei kristalliseerugi kõvaks. Meie nimetame seda võidemeeks, vanarahval aga sellele vist oma nime polnudki. Olen kuulnud ja lugenud siit/sealt, et vanasti seisis vurritatud meepütt käidava koha peal, mõla sees ja see kes mööda käis, pidi seda ikka mõned korrad liigutama. Nii sai mee, mida oli kergem pütist kätte saada ja leivale määrida.
Mõni mesi (näiteks rapsimesi) kristalliseerub aga nii ruttu, et kui jätad vurritamise hiljemaks, ei pruugigi mett kärjest kätte saada. Eks siis purgiski on ta kivikõva. Ja kui tahad seda pehmemaks saada, siis soojenda purki nii, et mesi ise üle 40 kraadi ei läheks (kuumas kaotab mesi järk-järgult oma kasulikke omadusi)
Kust kohast head mett osta?
Viimasel ajal rõhutatakse aina rohkem, et kasulikum on see toit, mis kasvatatakse meie elukohale võimalikult lähedal. Ärme siin kilomeetreid hakka paika panema – Eesti on niigi väike, meie suuri naabreid silmas pidades, et piisab, kui võtame eesmärgiks osta kodumaist. Muidugi on tore, kui on oma „peremesinik“, kelle käest harjud oma iga-aastast mett ostma. Keda õpid seeläbi usaldama ja kelle käest võid ka nõu küsida, kui seda vajad.