Kõik liigub tasapisi ses suunas, et peagi saab mesilasperesid uude elamisse kolima hakata. Eeltööd on olnud omajagu: 

• • enda poolse panusena  – tuli ühelt raamitüübilt kasvatada pered teisele raamitüübile (Farrarilt-Langstrothile) Jahe kevad küll venitab seda arengut mesilasperedes, kuid küll kõik saab omal ajal ka sinnamaani, mil esimene huviline saab kogeda seda imelist lõõgastust mesilaspesade lõhnas ja rahulikus suminas. Justnimelt rahulikus, sest kui mesilasperes on kõik olemas, siis on ka sealtkostuv sumin rahulik. Meie – inimsoovidest hoolimata – on esmatähtis kanda hoolt ka mesilaspere enda eest, sest nõrgast ja ärritunud perest ei ole kasu ei meile, ega mesinduse poole pealt ka meie “putukatelegi” 🙂

Lisaks majale, mille püstipanemisel oli abiks Indrek OssBuilt OÜ-st, andis oma suure panuse Toivo, kellega koos sai  algusest läbi mõeldud ja füüsiliselt üles ehitatud ka “mesilasvoodi-tarud”. Siin nad on ja ma olen uhke ja tänulik kõigile, kes on nö pannud oma õla alla, et mu unistus tegelikkuseks saaks.