Viis vastust kimbutavate herilastega toime tulemiseks

Herilasi on Eestis 12 erinevat liiki ja nende hulka kuuluvad ka vapsikud, mida Lõuna-Eestis ka vaablasteks kutsutakse, kuid neidki ei tasu karta – nad on aeglased ja nõelamisjuhtumeid esineb tegelikult harva.

Kui mesilaste puhul teavad inimesed hästi, et nad on olulised tolmeldajad ning neid on vaja meie toidulaua jaoks, siis kuidas on herilastega – milleks meile neid üldse vaja on, küsivad lugejad.

Villu Soone sõnul kannavad herilased küll edasi ka õietolmu ja on nõnda tolmeldajateks, kuid nad teevad seda kindlasti vähem tõhusalt kui mesilased või kimalased.

Küll aga on herilased väga tõhusad kahjurite tõrjujad. Üks aias olev herilasepesa hävitab rohkem aiakahjureid kui linnuperekond. Seega tasuks just aiapidajatel ja põllumeestel suhtuda herilastesse lugupidavalt – nad on looduslik asendus kahjurimürkidele…

2. Kas herilaste püüdmine mõjutab ökosüsteemi?

Villu Soon nendib, et eks ta ikka mõjutab, aga sama mõju on aiast ühe herilasepesa hävitamisel, sest korraga hukkub mitu tuhat putukat. Lokaalset ökosüsteemi see ehk veidi samal aastal mõjutab. Tervikuna see vast kahju ei tee, leiab Soon.

Kui võimalik, tuleks eelistada tülikatest külalistest vabanemisel looduslikke vahendeid, paneb inimestele südamele Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Rea Raus. “Kõik need erinevad mürgid, mida õhku pihustame, on ikkagi mürgid, ei kao kohe keskkonnast ning on kahjulikud kõigile tolmeldajatele,” räägib Raus.

Pigem on tegu siiski eetika valdkonda kuuluva küsimusega, kus lõpuks on iga inimese enda valik, kuidas toimida.

3. Kas herilast tohib tappa?

Nagu öeldud, herilaste püüdmine nende tapmise eesmärgil on eetikaküsimus. Seaduse järgi pole see keelatud, sest looduskaitse seadus § 55 ütleb, et loomaliigi isendi surmamine on lubatud:

1. kui loom ohustab otseselt inimese elu või tervist ja rünnakut ei ole võimalik teisiti vältida või tõrjuda;
2. elanikkonna ohutuse huvides.

Seega võib herilasi püüda, kui see kaitseb inimeste tervist.

“Ennast ei tasu lõpmatuseni piitsutada ja võtta põhimõtteks, et ühelegi putukale ei tohi liiga teha. Me peame nendega oma eluruumi jagama, kuid meil on õigus seda kaitsta,” sõnab Rea Raus.

Eriti pole mõtet herilaste tapmisel süümepiinu tunda juhul, kui mõni pereliige on mesilasmürgi suhtes allergiline. “Sa pead seda paratamatult enesekaitseks tegema. Kui nad muidu ei häiri, pole mõtet aga herilasi mürgitama minna,” kinnitab Marika Mänd. Probleemide ennetamiseks tasub katsuda pesa lõhkuda juba kevadel selle ehitamise ajal.

End ebasobivasse kohta sisse seadnud mesilassülemi leidmisel tuleks võtta ühendust Mesinike Liiduga.

4. Kuidas teha herilasepüünist?

• Hangi paar tühja, korkideta plastpudelit.
• Täida pool pudelit herilasi peibutava seguga. Selleks sobib magusalõhnaline siider, kange moosivesi, meevesi või veega segatud toormoos.
• Igasse pudelisse võiks panna ka natuke vedelseepi või nõudepesuvahendit. See vähendab võimalust, et herilane magusast ja kleepuvast vedelikust põgeneda suudab.
• Püünised tuleks asetada kohtadesse, kus herilasi tundub olevat kõige rohkem – marjapõõsaste või pesade lähedale, aiapidude pidamise kohast eemale.
• Püüniseid tuleks kontrollida vähemalt iga paari päeva tagant ja vajaduse korral need ümber vahetada.

Herilasepüünis, paraku tappev. Autor: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Mõistagi hukkuvad herilased püünises, millesse on pandud seepi või nõudepesuvahendit, sest see on neile mürgine.

5. Kuidas teha sõbralikku “herilasepüünist”?

Eelkirjeldatu puhul on tegu püünisega, milles herilased hukkuvad. Selle asemel võib aga kasutada sõbralikumat lahendust.

Kuna herilastele maitseb magus, kuid ka käärinud toit, on võimalik teha neile kuhugi kaugemasse aianurka oma “söögilaud”. Näiteks maitseb neile hästi õunamahla tegemisel üle jäänud pressimisjääk. See hoiab herilased inimestest kaugemal ning nii saavad mõlemad rahulikult koos elada.

Herilastele meeldib süüa ka näiteks mädanenud õunu, mida võibki kuskil aianurgas kasutada sõbraliku püünisena. Autor: Elmo Riig/Sakala/Scanpix

Veel nippe nõelata saamise vältimiseks ja riskide maandamiseks:

• Kata magusalt lõhnavad toidud ja joogid õues kaanega. Suve esimestel kuudel meelitab herilasi ka (grill)liha
• Eelista ühte tooni ning väldi värvilisi ja suuremustrilisi riideid.
• Putukaid meelitab tugevalõhnaline parfüüm ja kosmeetika.
• Jää mesilaste ja herilaste läheduses rahulikuks ja väldi kätega vehkimist.
• Kontrolli õues süües toitu enne selle suhu pistmist.
• Kata suvel avatavad aknad putukavõrkudega.
• Teadaoleva allergia või selle kahtluse korral kanna kaasas allergiarohtu nagu Zyrtec või Claritine.
• Potentsiaalselt eluohtlikule reaktsioonile viitab tugeva lööbe, sügeluse ja turse tekkimine pistekohas esimesel nõelamisele järgnenud kümnel minutil.